Ühtne Viljandi vald

Sündisin Kiviõli linnas, elan ja olen koolis käinud Tallinnas. Olen abielus, mul on kolm täiskasvanud last – kaks poega ja tütar – ning kuus lapselast.

Oman majandusalast kõrgharidust ökonoomikas ning töökogemust erinevatest valdkondadest: toiduainete töötlemisest, põllumajandusest, ehitusest ja eraettevõtlusest. Viljandimaaga olen seotud alates 1982. aastast. Olen olnud abivallavanem ja vallavanem endises Viiratsi vallas ning Viljandi vallas abivallavanem. Samuti olen töötanud Viljandi Linnahoolduse juhatajana.

Oskan näha tervikpilti ja julgen vastutada oma tegude eest. Pean end ausaks ja avatud inimeseks ning vallajuhina olen oma otsustes olnud sõltumatu erakondlikust poliitikast. Austan seadusi ja antud lubadusi ning jälgin, et neid ka täidetakse. Katteta lubadusi pole ma kunagi andnud.

Vallaelu olulised otsused peavad lähtuma elanike pikaajalistest vajadustest. Kasutades oma oskusi ja teadmisi, soovin anda endast parima, et Viljandi valla areng liiguks ka edaspidi positiivses suunas. Üheskoos meeskonnaga leiame lahendusi valla jätkusuutlikuks arenguks, keskendudes nii kogukondade kui ka ettevõtjate vajadustele.

Vähekindlustatud lastega peresid ja eakaid tuleb toetada vajaduspõhiselt, mitte sümboolsete summadega. Mitmekordse isa ja vanaisana tean hästi laste ja perede vajadusi.

Valla areng meeldiva elukeskkonna suunas on meie kõigi eesmärk – alustades läbisaamisest naabritega ja lõpetades ametnike tööga vallavalitsuses. Lähtun valla kui terviku ja ühtse piirkonna arendamise loogikast, mis arvestab inimeste igapäevast liikumist ja taotleb tasakaalustatud arengut. Volikogu ja vallavalitsuse liikmed peavad otsuseid tehes nägema valdades tervikpilti ning arvestama eelkõige elanike huvide ja vajadustega.

Soovin, et meie vallakodanike hääl oleks kuuldav ning otsused sünniksid ausalt ja läbipaistvalt. Sellepärast olen otsustanud astuda olulise sammu ja kandideerida Viljandi valla volikokku.

Olen sündinud Viljandis ja alates põhikoolist elanud Vardja külas, peale Viljandi Maagümnaasiumi lõpetamist elasin ja töötasin Tallinnas, kuid naasesin koduvalda, kus on minu süda.

Olen lõpetanud Mainori Kõrgkooli ärijuhtimise eriala. Mul on muuhulgas kaheksa aastat juhikogemust erasektoris, viimastel aastatel olen töötanud avalikus sektoris Põhja-Sakala valla teedespetsialistina ning Paide Linnavalitsuses teede peaspetsialistina. Praegu juhin Viljandi Linnavalitsuse allasutust – Viljandi Linnahooldust. Olen abielus ja ka kolme lapse ema.

Minu jaoks on oluline, et meie vallas:
oleks vallavalitsuse asjaajamine kodanikusõbralik, läbipaistev ja aus
oleksid ametnikud tegusad ning inimeste teenimisele pühendunud
valla teid hooldataks ja parandataks vastavalt vajadusele, kvaliteetselt nii suvel kui talvel
luuakse võimalusel uusi kergliiklusteid ja tagataks kaasaegne tänavavalgustus
viidaks lõpule Viljandi valla üldplaneering ning loodaks heakorra eeskiri
oleks vallahaldus allasutusena veelgi tõhusam ja lähtuks kohalike kogukondade huvidest

Vallavolikogu liikmena luban panustada aktiivselt Viljandi valla arengusse. Võtan kaasa oma töö- ja juhtimiskogemuse, teadmised ja kontaktivõrgustiku avalikust sektorist ning väärtused, millega olen üles kasvanud. Usun, et üheskoos saame muuta Viljandi valla veel tugevamaks, turvalisemaks ja paremini toimivaks kogukonnaks.

Olen tänulik iga toetuse ja kaasaelamise eest!

Olen 32-aastane ettevõtja Kärstna külast ja 12-aastase poja isa. Igapäevaselt töötan suurettevõtte Saimre Agro Grupp tegevjuhina, kus vastutan suurte otsuste ja meeskonna töö eest. Kogu minu ettevõtja karjäär on mind õpetanud kuulama, arvestama ja leidma lahendusi, mis päriselt toimivad.

Aga minu süda kuulub siiski kodukandile – Viljandi vallale ja siin elavatele inimestele.

Olen aastaid seisnud kohalike elanike murede eest, aidanud kaasa kogukonna ettevõtmistele, korraldanud üritusi ja seda loetelu võiks veel jätkata. Kõige enam hindan aga võimalust olla oma inimeste keskel – kuulata, arutada ja koos lahendusi leida. Lisaks meeldib mulle kirjutada arvamusartikleid, kus saan jagada oma mõtteid ja juhtida praeguste vallajuhtide tähelepanu kitsaskohtadele selliselt, et ka valla elanik saab asjadest teada, mitte ei lahendata neid vaikselt kuskil tagatoas. Olen veendunud, et arvamuste vahetamine ja arutelu on oluline osa demokraatiast ning aitab kogukonnal kasvada ja areneda.

 Tean, kui oluline on, et vallal oleks päriselt toimiv ja aus side oma inimestega. See tähendab, et tugi ja tähelepanu peavad jõudma igasse kogukonda – sinna, kus on elu, kus inimesed panustavad ja kus tehakse ühiselt kodukoha heaks tööd.
Praegu on aga sageli nii, et valla toetus ja tähelepanu koonduvad vaid nende kogukondade kätte, kelle eestvedajad sobituvad teatud parteiliste vaadetega. See ei ole õiglane ega läbipaistev. Selline lähenemine ei ole avatud juhtimine ning see ei toeta ühtse ja tugeva Viljandi valla kujunemist

Lubadusi on lihtne jagada, kuid kui neid täita ei suudeta, siis pole sellistel „käetõstjatel“ volikogusse asja. Tühjad lubadused ei vii valda edasi – nii jäämegi aina uuesti sama reha otsa astuma.
Nüüd, kui kampaaniad on täies hoos, kuuleme taas, et võimul oleva partei volinikud lubavad uut koolimaja Tarvastusse. Täpselt sama juttu räägiti ka neli aastat tagasi. Küsimus on: kas vahepeal pingutati päriselt, kogu jõuga, et see lubadus ellu viia?
Sellele saavad vastuse anda vaid valijad, kes otsustavad, kas jätkata vanaviisi või valida need, kes päriselt tegudega oma sõnu tõestavad.

 On aeg, et see lõppeks! On aeg uueks ja ausaks valitsemiseks!

Mina usun, et Viljandi vald saab olla koht, kus iga inimene tunneb, et tema häält kuulatakse; kus iga kogukond saab võrdselt tuge ja võimalusi; kus vallajuhtimine on läbipaistev, õiglane ja inimlik. Ning mis kõige tähtsam – peetakse kinni lubadustest, mis on kodanikele antud!

 Meie suurim väärtus on inimesed – elanikud, ametnikud ja kogukondade eestvedajad. Igaüks neist on tugisammas, kelle toel vald püsib ja kasvab. Ainult üksteist hoides ja koostööd tehes sünnib areng, mis on aus, kestlik ja kõigile kasulik.

Olen valmis töötama selle nimel, et Viljandi vald oleks paik, kus on hea elada, töötada ja oma lapsi kasvatada – mitte ainult täna, vaid ka tulevikus.

Olen 52 aastane, ühe poja isa. Vabal ajal meeldib keerutada plaate, ehk olen ka DJ, kuid ennekõike olen eluaegne kodukoha patrioot – sündinud ja kasvanud Mustla kandis. Haridusteed alustasin Mustla Keskkoolis, kus omandasin põhihariduse, ning jätkasin seejärel õpinguid Helme Kutsekeskkoolis ja lõpetasin põllumehe (põlduri) eriala.

Autod ja muusika on mind saatnud kogu elu, kuid südamelähedaseks on jäänud eelkõige maaelu ja selle kestmine. Soovin kaasa rääkida kohaliku valla tegemistes, et ei hääbuks meie tegusad külad ja veel tähtsam, meie tegusad inimesed. Kuna olen ise sündinud ja elanud ääremaal on valus pealt vaadata, kuidas otsused tehakse teatud piirkondi arvestades, jättes kõrvale kõik teised.

Üks valdkond, mis kindlasti vajaks muutust, on teede seisukord.  Samuti jalakäijate turvalisus, olgu selleks siis mõni lõik kergliiklusteed või uus tänavavalgustus.

Tarvastu Gümnaasium peab säilima – see on piirkonna ja kogukonna südameks! See on ilmselt asi mida lubavad paljud, valijatel aga tuleb vaadata, et sama reha otsa ei astuks, sest lubadusi annavad need samad näod, kes on seda juba aastaid teinud!

Ma arvan, et ma suudan tuua uue inimesena uut hingamist meie valla juhtimisse!

Õigeid valikuid, kallid vallakodanikud!   

Olen Mailika Mutli, pärit Viljandi vallast. Haridusteed alustasin Kalmetu Koolis, jätkasin Viljandi Paalalinna Gümnaasiumis ning lõpetasin Räpina Aianduskooli aianduse dekoraator-müüjana.

Olen elanud 13 aastat Uusnas ning seejärel kolisime perega Tõnukülla, kus elan ka praegu oma lastega oma kodus. See paik on minu juurte ja südamega seotud – siinne kogukond on minu jaoks kodu ja inspiratsioon.

Minu tööelu on olnud mitmekesine – olen töötanud lillepoes, ehituspoe aiaosakonnas, olen olnud ka taaskasutusega ja ka poolvääriskivide ja ehetega müügiga tegelevates ettevõtetes. Hetkel töötan lasteaias õpetajaabina.
Olen üksikema kolmele lapsele – see roll on õpetanud mind hindama kogukondlikku tuge, arvestamist ja paindlikkust, mida iga pere vajab.

Vabal ajal laulan Uusna Külamaja naisansamblis Särasilmad – laulmine on olnud minu kirg juba 1. klassist alates. Tegelen erineva käsitööga, milles kasutan paljus taaskasutatavat materjali. Need tegevused väljendavad minu loovust, hoolivust ja keskkonnasõbralikku mõtteviisi.

Kandideerin sooviga tuua rohkem kuulamist, tegutsemist ja kogukondlikku tuge meie valda. Minu fookuses on haridus, laste ja perede heaolu, rohelisem eluviis ning elav külaelu. Soovin, et meie vald oleks paik, kus igas vanuses inimesed tunnevad end väärtuslikuna.

Olen Indrek Bremraud, 47-aastane, kahe tütre isa ja Viiratsi elanik. Olen üle 20 aasta seotud kohaliku ettevõtlusega. Mu juured on siin: sündinud Viljandis, kasvanud Vana-Võidus ning oma kodu rajasin Viiratsisse, kus elan tänaseni.

Mulle on tähtis, et vald toimiks ausalt ja arusaadavalt, kogukondi päriselt kuulates. Soovin anda oma panuse Ühtne Viljandi vald meeskonnas.

Fookus:
– avatud valitsemine
– korras teed ja taristu
– haridus ja noorte võimaluse

Miks ma kandideerin?
Sest soovin:

* tunda ennast ühiskondlikult vajalikuna;
* viia Kolga-Jaani piirkonna inimeste hääl Viljandi valla valitsusse ja seista meie nurga elanike huvide, puhta looduskeskkonna ja elurikkuse säilimise eest;
* seista selle eest, et vallavalitsuse tegevus oleks läbipaistev.

Osalesin KOV valimistel 2002 ja osutusin valimisliidu “Löö kaasa” koosseisus valituks Kolga-Jaani valla volikogusse. Tookordne kogemus oli õppetund.

Inimene vajab enda kõrvale teisi omasuguseid, seetõttu peaks Albert Schweitserit parafraseerides tegema iga päev midagi kasulikku ka teiste, mitte ainult enda heaoluks – Sisustada oma aega kasulikult ning teha, mida oskan ja suudan.

Kolga- Jaani Maanaiste seltsi asutasime koos mõttekaaslastega 2002 ja tänaseni on selle mittetulundusühingu vahendusel saanud piirkond rahalisi vahendeid kohaliku elu edendamise ja vaba aja veetmise võimaluste mitmekesistamiseks.
MTÜ Teeme, mis tegeleb sotsiaalsete teenuste arendamisega Viljandimaal, asutasime koos Epp Johaniga a 2009 (isikliku abistaja ja seltsiliste liikumise algatamine). Sakala maleva Naiskodukaitses löön samuti jõudumööda kaasa.

Olen sündinud 1958 Paide linnas. Lõpetanud Türi KK. Elan Kolga -Jaani Odiste küla Saareotsa talus alates 1988. Abielus Aavo Tatariga, meil on kolm last ja üheksa lapselast.
Õppinud Tartu ülikoolis õigusteadust ja saanud bakalaureuse kraadi kasvatusteadustest Tallinna Ülikoolist 2018. Töötanud juristina ehitusettevõttes, tegutsenud suurema osa oma aktiivsest tööelu ajast väikeettevõtjana Kolga-Jaanis ja Viljandis ning lühikest aega lasteaia õpetajana Kamari lasteaias, muuhulgas tegelenud kodutalus üle 10 aasta maasikate kasvatamise ehk põllumajandusega.
Praegu vanaduspensionär.

Tahan teha kõik endast oleneva, et meie vald oleks koht, kus kõigil on hea elada – selleks vajan teie toetust!

Olen kirglik mesinik ja nelja vahva lapse isa. Sel kevadel lõpetasin Olustveres mesinduse eriala ja käisin Taanis juurde õppimas, kuidas veelgi paremini oma mesilasperesid hoida ja arendada. Mesindus on mulle õpetanud, et tulemused sünnivad ainult siis, kui iga päev midagi päriselt ära teed.

Olen viimased 4 aastat olnud Viljandi valla Spordi- ja Kultuurikomisjonis ning aeg-ajalt ka volikogu liige. Lühikest aega olen kaasa löönud ka Haridus- ja noorsootöö komisjonis ning sotsiaalkomisjonis. Need kogemused on näidanud, et meie vald vajab rohkem ausust ja tegusid, mitte ainult ilusaid sõnu enne valimisi.

Mind häirib, kui lubatakse asju, mida tegelikult teha ei saa. Näiteks Mustla uus koolimaja – ilus lubadus, aga juba alguses oli selge, et seda ei täideta. Mina ei taha olla üks nendest, kes volikogus lihtsalt kätt tõstab, sest nii öeldi või nii on lihtsam. Tahan, et otsused sünniksid ausalt ja koos inimestega, keda need päriselt puudutavad.

Ma usun, et vald peaks toimima nagu tugev mesitaru, iga inimene on oluline ja kõigil on oma roll. Kui me kuulame üksteist ja teeme koostööd, siis liigub ka elu edasi.

Kui arvad, et meie vald võiks olla rohkem inimeste nägu, mitte ainult paberite ja lubaduste järgi juhitud, siis teeme selle koos ära. Mina luban, et hoian kursi ausana ja tegudega, mitte ainult juttudega.

Olen sündinud, kasvanud ja elan Valma külas. Olen abielus ning meie peres kasvab kolm poissi.

Haridusteed alustasin Kalmetu 8 klassilises koolis ja hiljem jätkasin Pärnumaal Tihemetsa sovhoostehnikumis, kus omandasin tehnikaalase kutse ja keskeri hariduse.

Oman teadmisi paljudest valdkondadest kalanduses, põllumajanduses ja eraettevõtluses. Enne valdade liitmist olin Viiratsi valla volikogus ja hetkel Valma Külaseltsi liige.

Oma otsustes ja arvamustes olen aus ja sõltumatu poliitilistest erakondadest.

– Pean oluliseks, et vallateenused oleks kättesaadavad igas valla piirkonnas kohapeal.
– Valla juhdimine oleks õiglane ja läbipaistev ning arvestatakse kõikide piirkondade arenguga ja investeeringutega võrdselt, toetatakse rohkem kohalikku kogukonda ja külaseltse.

– Seisan selle eest, et valla areng liiguks positiivses suunas ja oleks meeldiv elukeskkond.

VALD VAJAB MUUTUST

Seda muutust saame tuua koos ühtse kogukonnana seistes meie väärtusi ja vajadusi arvestades.

Olen pärit Mustlast, kus lõpetasin keskkooli 1973. aastal. Pärast Tallinna Polütehnilise Instituudi lõpetamist olen järjepidevalt elanud ja töötanud Viljandimaal. Minu tööelu on olnud tihedalt seotud kohaliku omavalitsuse majandustegevusega – alates 2006. aastast töötasin teede-ja majandusspetsialistina Pärsti vallas ning hiljem, pärast valdade ühinemist, Viljandi vallas majandusspetsialistina kuni pensionile jäämiseni 2019. aastal. Praegu panustan osalise koormusega Osaühingus Ramsi VK.

Vabal ajal tegelen bridžimänguga, mis arendab strateegilist mõtlemist ja analüüsivõimet – omadusi, mida pean oluliseks ka volikogus töötades.

Kandideerin Viljandi valla volikogusse Ühtse Viljandi valla nimekirjas, sest mul on pikaajaline kogemus valla majandustegevuse korraldamisel ning selge arusaam piirkonna arenguvajadustest. Üheks oluliseks prioriteediks pean ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamist endistes suvilapiirkondades, kus elanikke on järjest enam, kuid taristu ei vasta tänapäevastele vajadustele.

Soovin, et igal vallaelanikul – sõltumata elupiirkonnast – oleks ligipääs kaasaegsetele teenustele, turvaline elukeskkond ja võimalus osaleda otsustusprotsessides.

Minu eesmärk on aidata kujundada Viljandi valda selliseks, kus kogukonna hääl on kuuldav ja arendustegevus toetab inimeste igapäevast heaolu.

Kus viga näed laita, seal tule ja aita!
Kui ma alles noor veel olin… ja Tallinna Ülikoolis  esimesel kursusel riigiteadusi õppisin, siis arvasin, et mina küll ei taha kunagi poliitikuks saada. Vahest viimaseks piisaks karikas, miks ma siiski kandideerima nõustusin, on osutunud see karjuv mõistusevarjutus, mis varitseb meid tuuleparkide pähe määrimise menetluse ümber. Kuid ma arvan, et möödapääsmatult hädavajalik on muuta ka praegust üleparteistatud valitsemisviisi, kus rahva arvamusest hoolitakse vaid korra, iga nelja aasta järel.

Olen pärit 7-lapselisest perest  , sündinud ja kasvanud üles kunagises Tarvastu vallas. Olen lõpetanud Kärstna Põhikooli, seejärel Viljandi C. R. Jakobsoni nimelise Gümnaasiumi ning pärast ajateenistust ka Tallinna Ülikooli haldusjuhtimise bakalaureuseõppe. Oma lõputöös käsitlesin kohalike omavalitsusüksuste liitmiste küsimusi. Olen 3 lapse isa, kaitseliitlane ja reservohvitser ning tegelen ettevõtluse, sh mahepõllumajandusega.

Halb kommunikatsioon või ajupesu?
Mina küll ei arva, et kui kuskil tehakse mõni rumal otsus ja valijatele ei õnnestu seda hästi maha müüa, et siis oli tegu halva kommunikatsiooniga. Vastupidi, kui rahvas (valla)valitsuse mõne halva otsuse tulemusega ei lepi, siis järelikult oli kommunikatsioon ju väga kohane. Ei tohiks peljata halba kommunikatsiooni, vaid tuleks püüda teha paremaid otsuseid. Hea kaup reklaami ei vaja ja niisamuti on ka hea valitsemisega. Kui tehakse õigeid asju õigesti, siis rahvas saab aru ja mõistab ka õigust volinike üle ilma kõrgelt kantslist õpetussõnu kuulmata. Rumalusi ei ole võimalik mitte mingisuguse musta valgeks rääkimisega paremaks teha.

Gigantomaania tuulemöldrite hirmuvalitsuse all
Gigantsete, lausa teletornimõõtu tuulegeneraatoritega (mida tuulemöldrid hellitavalt tuugeniteks kutsuvad) tuuleparkide lööktööna arendamine ei ole siiski haigus vaid sümptom. See on sümptom sellest, kuidas kohalike elanike häält ei soovita kuulda võtta ja nende “kaasamine” on vaid pelgalt silmamoondus, miraaž. Lõpetavas vallavolikogus tuuleparkide eriplaneeringu menetlemisel kõlasid kahetsusväärselt tihti vastuväidetena, miks ei võiks planeeringu menetlust juba praegu ära lõpetada, et äkki tuuleparkide arendajad kaebavad siis valla kohtusse. Kas siis vallavõim peaks tegema kõike, mis jõukatel arendajatel pähe turgatab? Mis kohalik “oma-valitsus” see selline küll olla võib, mis niisugust otsustusvõimetust endale lubada tohib?

Kõrgeima võimu kandja on rahvas
Põhiseadus ütleb, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed peaksid olema kohalikud elanikud, kes on valitud sinna, et teenida rahvast, mitte vastupidi. Rahva teenimine tähendab, et volinikud peavad esindama eelkõige oma valijaid, kohalikke elanikke, mitte mingeid kitsaid erakondlikke, veel vähem aga mõne üksiku ettevõtja või arendaja ärihuve. Ettevõtetele ja mittetulundusühingutele põhiseadus valimisõigust ette ei ole näinud, valimisõigus on küll nende tegelikel kasusaajatel, igaühel üks hääl, muidugi ainult juhul kui nad ise üldse selles vallas elavad. Olgu see ettevõte või riiklik monopol, volinikul tuleb oma valijate esindajana teha seda, mida valijad soovivad. Seetõttu peaks igas demokraatlikus kohalikus omavalitsuses volikogu kitsaste erahuvide ja kogukonna ning looduskeskkonna üldisemate huvide konflikti korral alati valima ning hoidma oma valijate poole.

Kahtlusi pole, aga kõhklused on
Teadus tegelikult ei ole usuküsimus ega religioon. Ajalugu on õpetanud, et kui mingit head asja on vaja pähe määrida, söögi alla ja söögi peale, ju siis on see asi ise väga vähe väärt. Pole tarvis inimeksperimente. Maismaal ennenägemata kõrgete tuugenitega seoses on liiga palju teadmatust ja vastamata küsimusi. Vaatamata isegi sarnaselt taevasse kerkinud CO₂ kvoodi hindadele ei ole tuulepargid ikkagi ilma toetusteta kuigi tasuv investeering. Nii nagu päiksegagi, mis meil kõigil on ühine, siis kui tuult on palju, on elektri hind madal või koguni negatiivne. See on hea tarbijale, aga halb tootjale. Kui tuult pole, on elektrihind küll kõrge, aga tuulemölder noil päevil ei teeni üldse midagi. Mida rohkem on kõigile ühtmoodi puhuvates tuuleoludes tuuleparke, seda lootusetumana paistab võimalus oma tehtud investeeringut tasa teenida. See tähendab ka seda, et kahju elukeskkonnale küll kindlasti sünnib, kuid kohalikel elanikel kunagi mingit arvestatavat talumistasu saada on vaid pelk unistus.

Minu jaoks on kõige olulisemaks ülesandeks järgmiste aastate jooksul teha kõik endast olenev selleks, et hoida ära põhjalikult läbi uurimata ja kohalike elanike ülekaaluka vastuseisu pälvinud tuuleparkide arendused, aga edendada ka dialoogi rahva ja valitsejate vahel kogu valimiste vahelise aja vältel. Seda selleks, et valitsemine oleks arusaadavam, läbipaistvam ning et kohalik võim teeniks rahvast ja mitte vastupidi. Nagu äsja 90aastaseks saanud emeriitprofessor Ülo Vooglaid on öelnud, siis üksi ei jõua inimene kuigi palju, seepärast otsustasin kandideerida valimisliidus Ühtne Viljandi vald.

Selle pika jutu mõte on tegelikult väga lihtne – mine kindlasti valima, sest kui Sina ei tegele poliitikaga, siis poliitika tegeleb Sinuga.

Tänan tähelepanu eest!

Olen elupõline Viljandimaalane. Elan Tänassilma külas, oma vanaisa rajatud Riumasoo talus.

Olen töötanud terve oma elu klienditeenindajana ja vägagi kursis sellega, mis on inimeste mured ja kuidas nad toime tulevad. Hetkel olen ka Tänassilma küla kriisijuht. 

Kuna suur osa meie valla elanikest elab maal siis, on meie kõikide probleemiks, et teeme ühe tööpäeva tööl ja teise kodus  , et jätaksime oma lastelastele hoolitsetud ja haritud maa. Teame, et toit kasvatatakse ja tööle peame sõitma, sest valdav osa töökohti on linnas.

Olen ema ja vanaema. Minu hobiks on lilled ja aiatöö  . Hindan ka seda, kui saab aja maha võtta ja õngega oma kodutalu tiigi ääres rahulikult õngitseda! Minu sooviks on, et noored pered tuleksid maale elama, et neil oleks siin võimalus lapsi kasvatada ja ka tööd teha. Et teenused ei koliks suurtesse linnadesse ja leiva järgi peab mitukümmend kilomeetrit sõitma. Tean täpselt kui palju selleks raha kulub iga kuu, sest ainult bussidele ei saa maainimene ammu enam loota. Jälgin ja osalen meie kogukonna tegemistes ja toetan kõiki algatusi, mis teevad maainimeste elu kergemaks.

 Osalen neil valimistel Valimisliidu Ühtne Viljandi vald ridades, sest koostöö ja suure pildi nägemine on minu jaoks olulised

Olen põline Viljandi valla elanik. Olen siin kasvanud, omandanud hariduse ja loonud oma pere — olen abielus ja kahe poja isa. Minu juured on sügaval selles kogukonnas, mille heaolu ja tulevik on mulle oluline.

Pärast põhihariduse omandamist Viljandis jätkasin õpinguid kutsekoolis, kus omandasin tehniku hariduse energeetika ja ettevõtluse erialal. Kutsekooli praktika viis mind korduvalt ka Eestist välja, avardades mu silmaringi ja õpetades, kui väärtuslik on kodukoha tugevus, inimeste ja kogukonna omavaheline koostöö.

Tööelus olen tegutsenud peamiselt autoremondi valdkonnas — alustasin lihtsamate autode keretööde tegemisega, jätkasin automaalrina ning täna töötan keretöökoja meistrina. See tee on õpetanud mulle täpsust, vastutust ja oskust lahendada probleeme, mis ei oota pikka arutelu, vaid vajavad otsustavat tegutsemist.

Vabal ajal tegelen juba üle 20 aasta autospordiga — see on minu hobi ja südamelähedane tegevus, mis on mulle palju andnud. Olen neljakordne Eesti meister ning minu hobist on tänaseks kasvanud välja mitme võidusõitjaga meeskond. Eriti oluline on mulle see, et saan oma tegevuse kaudu olla eeskujuks oma poegadele. Võidusõitudega on olnud kõik need aastad kaasatud nii pere, kui ka sõbrad — sellest on kujunenud omamoodi väike kogukond, mis toetab ja innustab üksteist.

Autospordis olen õppinud sihikindlust, keskendumist ja meeskonnatöö tähtsust — omadusi, mida pean oluliseks ka kogukonna elu edendamisel.

Olen seotud oma koduvallaga kogu elu ning pean oluliseks kogukonna inimeste heaolu ja ühtekuuluvust. Just see väärtus oli minu peamine motivaator ka valimisliitu Ühtne Viljandi vald astudes – soovin/tahan seista selle eest, et Viljandi vald oleks koht, kus on hea elada nii peredel, noortel, kui ka eakatel.

Minu eesmärk on tuua otsustesse rohkem päriselu kogemust, praktilist mõtlemist ja ausat suhtlust. Usun, et kohaliku elu edendamine algab kuulamisest ning avatud suhtlusest.

Olen sündinud 1950. aastal ja elan Viljandi vallas, Muksi külas Mutijärvel, kus pean Mutijärve talus mahetootmist. Olen pensionär, abielus, kolmekordne vanaisa. Hariduselt olen jurist – 1977. aastal lõpetasin Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Olen aastakümneid jälginud poliitikat nii Eestis kui ka mujal maailmas, kuid eriti oluline on mulle Eesti maaelu areng. Usun, et just maaelu jätkusuutlikkus on see, millest sõltub meie keele, kultuuri ja traditsioonide püsimine. Linnakeskkonnas me sulandume, aga maal suudame hoida oma rahvuslikku eripära ja järjepidevust.

Minu poliitiliseks eeskujuks on austatud president Arnold Rüütel – tema tark, väärikas ja kartmatu tegevus Eesti taasiseseisvumisel on hindamatu.

Olen Viljandi Vallavolikogu kodanike ühenduste ja külaarengu komisjoni liige ning olen aktiivselt osalenud selle töös kogu valimisperioodi jooksul.

Mida olen tähele pannud meie valla arengus?
Laste sündide ja elanike arvu vähenemine teeb murelikuks – möödunud aastal vähenes elanike arv 167 inimese võrra.
Külade ja ettevõtluse areng eeldab korras teedevõrku – see on lausa riiklikult strateegiline küsimus.
Meie rahva ühtekuuluvustunde ja ajaloolise mälu hoidmiseks on tähtis tähistada Eesti riigi olulisi tähtpäevi ja korraldada üritusi ka Vabadussõja ausammaste juures.

Minu jaoks on kõige olulisem, et valla otsused looksid tingimused, kus inimesed saavad ja tahavad siin elada, töötada, kodu rajada, peret luua ja lapsi kasvatada. See ongi tõeline eneseteostus.

Sellepärast olen otsustanud kanditeerida Viljandi valla volikogusse Valimisliidus Ühtne Viljandi vald